Teekond õige aiamööblini

Kui räägitakse aiast ja selle planeerimisest ning sisustamisest, siis tavaliselt mõeldakse viljapuid, taimeistikuid ja marjapõõsaid. Kui selline pool on lõpetatud, siis haaratakse kuskilt kaks plasttooli, üks veidike lagunenud puutool, nende keskele pannakse mingi kast ja ongi istumisnurgake valmis. Muidugi pole tegu ei mugava ega stiilse kohaga ja vaevalt, et keegi seal pikalt aega tahab veeta. Mida siis teha? Muidugi tuleks asuda sobilikku aiamööblit otsima.

Suurem osa inimesi soovivad, et nende aianurk pakuks piisavalt võimalusi lõõgastumiseks aga oleks samas ka sobiv koht, kus pidu pidada. Tehes targad valikud, on võimalik luua vaikne ja mugav lugemisnurk, kus soojal suvepäeval aeg maha võtta ja õhtu saabudes see vaid mõne hetkega ideaalseks peopaigaks muuta.

Millest mööda ei saa, on vajadus vaadata üle, millest aiamööbel tehtud on. Valitud materjal otsustab selle, kui hästi mööbel vastu peab; kui palju hoolt see vajab ning kas hooldata tuleb pigem harva, kord aastas, või iga mõne kuu tagant. Kui on ette teada, et üsna varsti on soov midagi muuta, siis kõikide materjalide välimust ei pruugi olla niivõrd kerge ümber teha, kui puitu, millele saab lihtsalt uue värvikihi peale tõmmata. Näiteks raud vajab kaitset vihma eest, samas kui tiigipuu naudib vihma ja selle värv muutub paljude poolt ihaldatud hõbehalliks. Plastmass pleegib kergelt, punutud mööbli punutistevahesid võib olla keeruline korralikult puhtaks saada.

Vaadates poes lõppviimistlust, saab ka aimu, kuivõrd kvaliteetselt on töö tehtud. Puidust aiamööbel peaks olema igalt poolt lihvitud ja kas õlitatud või lakitud (v.a. mööbel, mida müüaksegi viimistlemata kujul). Kui mööbel on värvitud, ei tohi olla kuskil värvi jooksmisjälgi ega läbi kumada. Metallmööblil ei tohiks olla teravaid ääri ja kokkukeevitatud mööblil peaks keevituskohad ülejäänud mööbliga võimalikult hästi sobituma. Erilise tähelepanelikkusega tuleks üle vaadata käetoed ning kohad, kuhu põlved võivad pihta minna.

Muidugi võib soetada ka pilkupüüdva aiamööbli. Kui on olemas piisavalt tugevad puud, saab nende külge kinnitada nii võrkkiikesid kui ka ripp-toole. Ottomanist on abi lisalauana toidu serveerimiseks, aga ka diivani pikendamiseks ning mõnusa lebotamisnurga tekitamiseks. Kuigi hea variant on piirduda neutraalsete värvidega ja kasutada linu, katteid ja patju värvitoonide lisamiseks, siis need, kel julgust, võivad ka oma toolid kollaseks ja laua erkroheliseks värvida. Loobuda tasub ka maapinnale tehtud lõkkest ja kasutada näiteks metallist tehtud maast kõrgemale tõstetud lõkkealust, mida ka liigutada annab.

Aiamööbel on tõesti koht, kus ka suurus loeb. Kui kasutusel on väike pind, ei pruugi olla mõistlik sinna keskele suurt lauda paigutada, mis nurgakese lihtsalt üle koormab. Samamoodi, kui on vajalik mööblit hooaja lõppedes muude kohta viia, siis suure ja rohmaka palkmööbli ümberpaigutamine ei ole töö, mille niisama möödaminnes ära saab teha. Õige suurusega mööbel kindlustab taaskord mugavama kasutamise, aga seda on ka meeldivam vaadata.

Muidugi tuleb vaadata, kuidas on kujundatud ülejäänud maja ja ka aed. Kui on moodne klaasist maja, kus aias on rangelt pügatud hekid ja sirgejoonelised teed ning selle juurde ostetakse vabalt voolavate vormidega vikerkaarevärvi võõbatud plastmööbel või siis poolpalkidest kokku löödud pink ja laud, on tulemus tõenäoliselt silmakriipiv. Maakodu aeda sobib aga puit ning vitstest punutud mööbel ideaalselt. Lisa juurde veel puule riputatud tuulekellad ja päikesekell ning paradiis ongi saavutatud. Antiikne stiil on turvaline valik, sest see sobitub põhimõtteliselt igale poole ning seda on kerge ka teiste stiilidega kombineerida – malmist toolidekomplekt ja marmorist või kivist tahutud skulptuurid lisavad elegantsust ilma probleemideta.

Muidugi tuleb ettevaatlik olla sellega, et ei kasutaks liiga palju aiamööblit ega ka väikeseid lisandeid. Üheltpoolt võib tekkida olukord, kus pole enam ruumi liikudagi ja teisest küljest tõmbab üleküllus tähelepanu ära nii aialt kui ka üksikutelt esemetelt ning üldmuljena võib jääda mulje, et ollakse sattunud kuskile lattu.

Ja viimaseks – mugavus, mugavus, mugavus! Kas valitud polsterdus on piisavalt pehme? Kas toolide käetoed on piisavalt madalal, et tool ka laua alla mahuks? Ja kas need käetoed on ka käte toetamiseks mugavad? Ega pingi äär põlveõnnaldesse ei sooni? Kas laua kõrgus on sobilik ning kas lauajalad lubavad ka inimeste jalgadel laua alla ära mahtuda? Kas mulle meeldib see, milline mu aed välja näeb?

Soovitame lugeda moodnekodu.ee seitset nõuannet, kuidas valida aiamööblit.